Mukelenge Yesu Kilisto : Dipingana diende
Kilisto wakakumbaja mudimu ku mutshi mutshiamakane (shap. 2). Mubande mu diulu, udi ukuata mudimua bua bualu buetu katataka mu midimu yonso idiye nayi (shap. 3) Ne matuku adi alua kumpala, neapingane kabidi. Dipingana edi nedienzeke mu bitupa bibidi : - diangata dia Ekelezia ne dimueneka diandi mu butumbi.
Nkonko ne mandamuna bidi bilonda kuinshi eku, bidi ne kipatshila ka kuleja tshikondo kayi tshikala malu aa abidi mua kumueneka, ne bimanyishilu kayi biamuenesha tshikondo tshionso.
4.1 Bena Kilisto badi bindila tshinyi?
Bena Kilisto badi bindila dilua dia Mukelenge bua kubangata (anyi kuambuibua) pa buloba apa. Muanda eu, udi munvuija mu 1 Tesalonike 4. 16-17) : "Bualu bua Muekelenge muine neapueke mu diulu ... ne bantu bafue nebabike diambedi; ne pashishe tuetu batshidi ne muoyo, badibo bashiya, netuangatshibue nandi popamue mu matutu bua kusangila ne Mukelenge mu lupepele ..."
Mufundu eu udi utulongesha ne
- Mukelenge nealue nkayandi, ne
- disambakena nedikale mu lupepele, ke pa buloba nansha.
Dilongesha edi dia kuambuibua, kadiakadi dianze kubuludibua mu dipungila dikulukulu nansha "Monayi ndi nnuambila bualu busokoka: buonso buetu katuena tulala tulu mu lufu nansha, kadi buonso buetu netuandamuke..." (1 Kol. 15. 51).
Bena kilisto bakuabu badi bela menji ne, nebindile bukelenge bua Mukelenge pa buloba, anyi mene, badi ne benza bua kulongolola dimueneka diabu. Kutangila Kilisto udi wamba ne "ndi ndua mpidieu"; ne ditekemena dimpe dia buena kilisto, ndia kuindila dituku edi. "Amen, luaku Mukelenge Yesu" (Buak. 22. 20). Tangila kabidi Yone 14. 2, 3; Mt. 24. 45-50)

4.2 Malu makuabu neenzeke kumpala kua diambuibua anyi?
To, nansha bumue kabuakuenzeka kumpala nansha. Diambuibua didi mua kuenzeka mu tshikondo tshionso. Mu nvesa utudi batele mu lukonko luakushala kunyima, Paulo udi wamba ne "tuetu batshiena ne muoyo…netuabudibue ". Ebi bidi bileja ne, nansha bena kilisto ba kale, bavua bindila - ne tuetu tudi ne bua kuindila diba dionso dia muoyo wetu pa buloba - dilua dia Mukelenge dia tshiakabidi bua kutuangata.

4.3 Diambuibua dia Kilisto didi diunvuija tshinyi?
Ndiambuibua didi Kilisto windila mpidiewu. Udi Mubaki wa mukaji, ne ndisanka diende dinene dia kuluaye kuangata mukaji musela wende ekelezia, bua kuikalaye nende. Bidi bimpe bua kuelangana menji ku dimueneka edi, bu muvua Paulo wamba ne: "Ne Mukelenge alombole mitshima yenu mu dinanga dia Nzambi ne mu dinanukila diakadi Kilisto nadi" (2 Tes. 3. 4).
Pakatshidi Mukelenge pa buloba, wakatendelela wamba ne: "Tatu, ndi musue bawakumpa, bikale kundi bua kutangilabo butumbi buwakumpa" (Yone 17. 24).

4.4 Diambuibua dia bantu ba Kilisto didi diunvuija tshinyi?
Nebikale disanka dinene, ne ndekelu wa dikenga, miadi ne kanyinganyinga bionso pa buloba. Kadi kumutu kua bionso, ebi bidi beleja ne, netuikale ne Kilisto tshiendelele: "nunku netuikale ne Mukelenge tshiendelele" (1 Tesal. 4. 17). Bualu ebu budi kabidi bujadikibue mu Yone 14. 3: "nempingane kabidi, nenuangate kundi meme muine, bua kundi ngikala, nuenu nenuikaleku kabidi".
Nebikale dikumbana dia ditekemena dia butumbi ne dia dindila dia mukaji musela. Ke mushindu udi mifundu yunvuija. Bidi kabidi bilelela mushindu eu mu mitshima yetu anyi?

4.5 Mushindu kayi utudi bamanye ne nekuikale tshikondo tshia "dikenga"?
Mukanda wa Nzami udi utuambila. Yelemiya udi wakula bua dituku didi kadiyi ne dikuabu dia dikenga dikole dia mushindu au: (Yelem. 30. 7). Daniele udi ujadika ne: "Netshikale tshikondo tshia dikenga dikole, katshia ku tshikondo atshi makenga bu nunku kaakadi manze kumueneka" (Daniele 12. 1). Ne Mukelenge udi ubuakula kabidi mu Matayo 24. 21 ne Mako 13. 19).

4.6 Tudi basue kuamba tshinyi ku "Dikenga" anyi "Dikenga dinene"?
Ntshikondo tshia dikenga dikole dia pa buadi kunyima kua diambuibua dia ekelezia (tangila bidi bilonda). Nedikuate:
- ku luseke elu buloba bujima (Buak. 3. 10; Mt. 24. 6, 7) ne mikuabu.
- ku luseke lukuabu Isalele: nekuikale dikenga buatshisamba tshia Yuda; tshifumina kudi bena Suliya (Yesh. 28) bu dinyoka, dikenga dia pa buadi bua kasumbu kakese ka bena yuda ka lulamatu kakokeshabu kudi mufuilakanyi ne Kilisto (Mt. 24. 15...).

4.7 Bansantu kayi bapitshila mu dikenga edi?
Bantu bakuabu badi balongesha ne, bena kilisto badi benza ekelezia, nebapitshile mu dikenga edi dinene. Mukanda wa Nzambi udi ulongesha nunku anyi? Nansha kakese.
- Yelemiya udi wakula bua "tshikondo tshia dikenga tshia Yakobo" bidi bitangila bena yuda.
- Daniele 12. 1 udi wakula bua tshisamba tshiabu ne Daniele "bana benu" musangu eu kabidi, bidi bualu bua bena Isalele.
- Matayo udi wakula bua malu wowo amue ne Daniele ne ukumbaja bimanyishilu bikuabu bia pa mutu, uleja bena yuda ke badi bena bualu: dinyema dia pa mikuna ya Yudaya; dinyema dia dituku dishilangane ne dia sabatu...
- Buakabuluibua 3. 10 udi wakula kudi bena Ekelezia wa ku (Filadelefia) kadi wamba ne , bena lulamatu ba mu ekelezia eu nebalamibue ku dikenga dialua pa buloba bujima; ke kuamba ne: nebapitshilemu nansha.
- Buakabuluibua 7 udi uleja ne bakulu (badi tshisumbu tshimue ne Ekelezia) badi tshisumbu tshishilangane ne tshidi tshipitshila mu dikenga edi dikole.
Mifundu yonso idi yakula bua dikenga dikole, idi ikolesha bualu ebu ne: Bansantu badi bapitshila mu dikenga edi dikole kabena ba ku Ekelezia nansha, kabena bena kilisto nansha.

4.8 Bena kilisto badi bapeta makenga anyi?
Eyowa, bulelela. Mukelenge wakambila bayidi bandi ne: "pa buloba nudi ne dikenga" (Yone 16. 33). Mu kabujima, yonso wakeba bua kulonda Mukelenge, neasambakane ne ntatu ya bungi anyi "dikenga dikole" bualu bua buloba budi lukuna ne Kilisto. Nanshia bikale ne ntatu ei, idi ishilangana ne "dikenga dikole".
Mufundu wa mu 2 Tesalonike 1. 4 ne 2. 3, udi unvuija ne dikenga dia bena Tesalonike didi dishilangana ne "digenga dinene" didi dilamakaja ku "dituku dia Mukelenge" (2. 2) tangila lukonko lua 4. 9.

4.9 Tshiakuidi "Dituku dia Mukelenge" tshidi tshiunvuija tshinyi?
"Dituku dia Mukelenge" tshidi tshiakuidi tshiangata bua kunvuija tshitupa tshia tshikondo (ke dituku dia meba 24h to). Tshikondo atshi, tshidi tshibanga anu kunyima kua diambudibua dia Ekelezia pa buloba (bua diambuibua tangila L. 4. 1; 4. 4) netshitungunuke ne malu makole amueneka mu tshikondo tshia makenga makole (2 Tesal. 2. 3, 4) (tangila L. 4. 11).
Dituku dia Mukelenge didi ne tshimanyishilu tshia makenga (dilumbuluisha) aa makole (Yesh. 13. 9; Yoele 1. 15; 2. 1, 11, 31; Sefanya 1. 8...) ikala ne bua kulua kumpala kua dimueneka dia Kilisto mu butumbi. "Dituku" edi didi kabidi ne didi ne tshimanyishilua tshia dijimina dia buloba ebu (2 Pt. 3. 10). Didi disambakaja dimueneka dia Mukelenge mu butumbi (tangila L. 4. 12- L. 15), ne bukokeshi buende bua bidimu tshinunu.
Muena kilisto kena upitshila mu dikenga edi dinene anyi mu tshilumbuluidishi etshi nansha (L. 4. 7). Buende yeye, dituku dia Mukelenge didi dituku dia kuangata difutu diende ne butumbi bu tshipeta tshia mudimu wende (2 Kol. 1. 14). Mu mufundu eu, dituku dia Mukelenge didi kabidi dibikidibua ne "dituku dia Kilisto" (Filip. 1. 10; 2. 16).

4.10 "Dikenga dinene" nedikaleku tshikondo bunyi munyi?
Mu tshikondo tshia bidimu bisatu ne tshitupa - kunyima kua diambudibua dia Ekelezia ne kumpala kua Bukelenge. Mu mei a tshiprofete a Daniele bualu bua mbingu 70 (Lubingu 1 lua tshiprofete = bidimu 7) mu Daniel 9 mudi tshikondo tshidi pankatshi pa lubingu lua 69 ne lua 70, tshikondo atshi, katshiena tshimanya mbangilu ne ndekelu nansha (Daniele 9. 25-27). Ku ndekelu kua lubingu lua 69, Kilisto udi mushipibue ku mutshi mutshiamakane (Messia
udi mumusha pa buloba). Kunyima kua ebi, kudi tshikondo tshia Ekelezia tshitudi lelu eu - tshidi Daniele kayi muakule. Kadi lumingu lua 70 kaluena luanze "kukumbana nansha".
Mu bidimu ebi bisatu ne tshitupa bia kumpala bia tshiyole, Tshilumbuluidi tshia Nzambi tshia dilongola, netshipone pa buloba (tshiyole, nvita, ...). Mu bidimu bisatu bia londa, nebitambe kuikala bia ne makenga makole - tshikondo tshia dikenga didi kadiyi dianji kuikalaku nansha "bualu bua tshikondo etshi dikenga dinene nedilue, ku tshibangidilu tshia buloba too ne katataka, kakuakadi dikenga bu adi nunku (Mt. 24. 21); ke "dikenga dikole". Tshikondo
atshi tshidi tshibikidibua kabidi ne "tshikondo tshia bikondo ne tshitupa tshia bikondo (= 3,5 bidimu), mbingu 42; ne matuku 120 mu buakabuluibua 11-13... Dikengeshibua nedilue kudi mufuilakanyi ne Kilisto, mulombodi wa bukokeshi bua bena Lomo buapingana (Buak. 13). Ku luseke lukuabu, dilumbuluisha dia Nzambi, nedituluke pa buloba (Buak. 6 ne ku 19).

4.11 Tshia mueneka ntshinyi munkatshi mua tshikondo tshia dikenga dikole?
Malu manene anayi neenzeke munkatshi mua "lumingu" buena kuamba ne kunyima kua bidimu bisatu ne tshitupa bia kumudilu bia tshikondo tshia dikenga dikole.
- Satana needibue pa buloba (Buak. 12. 7-9).
- Difila dia milambu nedimane (Daniele 9. 27).
- Mufuilakanyi ne Kilisto neasombe mu ntepelo ne neakebe bua bantu bamukukuile (2 Tesal. 2. 4).
- Tshinyangu tshia dibutuka netshimueneke (Mt. 24. 15).

4.12 "Dimueneka dia Kilisto" ntshinyi?
Mukelenge Yesu Kilisto neapingane pa buloba apa ne bukole buonso, ulua ne banjelo bandi (2 Tesal. 1. 7) ne bansato (buena kuamba ne bena kuitabuja) bakambuibua mu diulu (tangila L. 4. 1 ne 4. 2) - 2 Tesal. 1. 10.
Bualu ebu buakakudibua kudi baprofete ba dipungila dikulukulu (Daniele 7. 13, 14). Neapingane pa mukuna wa Oleve (zakaya 14) pa mukuna eu wakabandilaye pa kuya mu diulu (Bien. 1. 11, 12).

4.13 Bua Isalele ne Europe wa ku Ouest, dimueneka didi diunvuija tshinyi?
Isalele, anyi nangananga kasumbu kakese ka mu isalele ("difuka" didi dishala - tangila Lom. 9. 27, Yeshaya 10. 20-22), neamanye ne Kilisto nyeye, Isalele bu tshisamba wakashipabu ku mutshi mutshiamakane musangu mukuabu ne nebakudimune mutshima bamuitabuje (Zakaya 12. 10-14; Buak. 1. 7). Tshitupa tshikuabu tshia bantu netshilumbuluishibue (kushipibua).
Europe wa ku Ouest udi wakudibua mu tshiprofete bu Bukelenge bua bena Lomo bualedibua kabidi (Buak. 13), bu tshisumbu tshia "bakelenge" badi bafila tshitupa tshiabu tshia bukelende kudi bukokeshi bua bukelenge bua bena lomo (Buak. 17. 13). Ne lonji luonso, bakelenge aba nebaluanganyishe "Muana wa Mukoko"; kadi "Muana wa Mukoko, neabatshimune" (Buak. 17. 14; bifuanangane ne 19. 19). Neabutule biluilu bionso bia nvita bia Europe wa ku Ouest ku mupuya wa mukana muandi (tangila "muele wa nvita udi ulupuka mu kana muandi"; Buak. 19. 20).

4.14 Dimueneka edi bua Kilisto didi diunvuija tshinyi?
Netshikale tshikondo tshia dimueneka ne tshia butumbi. Wakapidia bua bantu kumuteka bu mukelenge (Yone 6. 15). Ubuela nkayende mu Yelushalema mu bupuekele (Zakaya 9. 9; Mt. 21. 7-10). Kulua kubengibua kunyima kua matuku makese. Kadi ku dimueneka diandi, neamanyibue buloba bujima (Filip. 2. 10, 11), "kutumbishibua" ne "kukemibua" (2 Tesal. 1. 10).
Yeye wakavuala tshifulu tshia meba (mulawu), dituku adi neavuale "bifulu bia butumbi biabungi" (Buak. 19. 12), ne dina edi difunda pa mubidi pandi "MUKELENGE WA BAKELENGE, NE NFUMU WA BANFUMU" (Buak. 19. 16).

4.15 Bua bena Kilisto, dimueneka didi diunvuija tshinyi?
Nansha mudi bena kilisto bindile diambuibua (L. 4. 1), badi banange dimueneka diandi (2 Tim. 4. 8).
Ku luseke lukuabu, nedikale dituku dia dimueneka buabu, pikala bipeta bionso bia mudimu wa Kilisto mua kumueneka (Filip. 1. 6, 10; 4. 1) nebadisangishe pabu ku ditumbisha ne ku dikema biangata kilisto (2 Tesal. 1. 10). Ku lunga luseke, ne bidi ne mushinga wa bungi, ndituku, didi Mukelenge wabu - Yeye wakalondabu pakadiye mubengibue pa buloba - umanyibua ne utumbishibua kudi buonso. Luseke lukuabu kabidi, nedikale dituku dia difutu (2 Tim. 4. 8).
Dituku dia dimueneke dia "Mukelenge wa bakelenge" DIDI ne tshia kuikala dituku dia disanka kudi mukaji wandi musela.
